nele TTÜ ITSPEA kursuse blogi

Käesoleva nädala ITSPEA teemaks on erivajadustega inimeste võimalused arvuti kasutamisel - kuidas sellega hakkama saada juhul kui inimene ei näe või kui tal on raskusi keha kontrollimisega? Ülesande kohaselt peaksin kirjeldama mõnda huvitavat arvutikasutamise tugilahendust, aga kuna ma komistasin hiljuti internetis ühe põneva lihasspastilisuse vähendamiseks mõeldud ülikonna peale, siis ma lähenen teemale veidi laiemalt ja räägin hoopis sellest. Nimelt - EXOPULSE Mollii Suit . Tegemist on meditsiinilise abivahendiga, mis koosneb pükstest, jakist ning eemaldatavast kontrollüksusest. Riideesemed sisaldavad 58 elektroodi, mis on paigaldatud nii, et nendega oleks võimalik mõjutada 40 keha võtmelihast ning neid saab programmeerida vastavalt individuaalsetele vajadustele. Elektroodid emiteerivad madala sagedusega elektriimpulsse, millega stimuleeritakse spastilise lihase vastaslihast. Näiteks kui spastiline on biitseps, siis stimuleeritakse triitsepsit ning kuna antud lihased on üksteist vast...

Halb Sattusin Statistikameti Tõetamme lehele (https://tamm.stat.ee/) esimest korda siis kui otsisin ITSPEA neljanda nädala teemale statistikat internetiühenduse kohta Eestis - seal on tõestu nupuke infoühiskonna kohta, kus välja toodud kaks statistilist näitajat. Google nähtavasti arvas, et võiks asja üle vaadata, äkki leiab midagi kasulikku. Seda, mida ma otsisin, seal muidugi ei olnud, aga see selleks :) Tegemist on nimelt riigi oluliste näitajate digitaalse mõõdupuuga - nimetatud info leidsin peale mõningast ikoonide toksimist. Niisiis - keset veebilehte on joonis puust mille lehed annavad statistilise info killukesi konkreetsete valdkondade kohta ning lehe paremas servas on menüü tüüpi "Kuidas meie riigil läheb?" statistika valdkondade kaupa. Teemasid lahti klikkides saab puulehtede andmed (joonisel puulehe klikkimine teeb ka sama koha lahti). Kusjuures puud ennast vaadates ei saa aru, mis valdkonnad kus paikenvad - puulehtede peal hõljudes ütleb hüpik, millise stat...

Selle nädala ülesandeks on avaldada mõtteid Eric S. Raymondi Kuidas saada häkkeriks? kohta. Pean nentima, et väga mõnus lugemine - kirjutatud sõbralikus toonis, ent samas kohati ka teravmeelselt. Turtsatasin ja muigasin päris mitmel juhul. Nunnu. Mainin siiski ära, et autori põhiline turtsakus koondus teemale "ennast ei peaks kordama" ja "lollid küsimused", mis antud juhul olid enam-vähem sama rubriik ja suhtumine on täiesti arusaadav. Õpetuses kirjeldatakse üksikasjalikult, kes on häkker (just selle originaalses definitsioonis) ja kes häkker kindlasti ei ole, mis võiks olla häkkeriks saamise eeldused - huvid ja abiks olevad iseloomujooned - ning kuidas oma sisemist häkkerit edendada ja millele tähelepanu pöörata. Ja peaasjalikult - häkker ei ole sa enne kui teine häkker on sind häkkeriks nimetanud. Samuti on oluline, et häkker kuuluks nii-öelda häkkerite kogukonda, sest ilma selleta on keeruline areneda või kuskile jõuda, oluline on teistega oma teadmisi jagada ...

Dell Oma äritegevuse algusaegadel oli Michael Dell-il selge siht valmistada paremaid arvuteid kui IBM ning teha seda odavamalt, kaotades kliendi ja tootja vahelt ära edasimüüja ning sellega ka hindadest edasimüüjate marginaali. Ta küsis õigeid küsimusi nagu kus me oleme, kus ja kes me tahame olla ning mis meid sinna viib ja kuidas neid võimalusi ära kasutada. Michael Dell ei olnud õppinud ärijuhtimist, seega ta omandas teadmisi tegevuse käigus ning ei kartnud vigu teha, vaid õppis nendest kohandades oma strateegiaid. Ta palkas õigeid inimesi, soodustas nende arengut ning suhtles nendega, sest just tema töötajate käes on info selle kohta, millised on ettevõtte tooted, mida kliendid soovivad, mis on turu ohud ja väljakutsed. Mehe eesmärk oli ennetada klientide soove, olla turul uuendaja ning selleks ajaks kui konkurendid neile järele jõuavad, olla uuesti juba kaugel ees. Algusaastail oli Michael Dell üsna häbelik suhtleja, kuid Delli ettevõttega liitunud riskikapitalist ja konsultant...

Selle nädala teemaks on professionaalsus ning kui väga lai see mõiste tegelikult on. Professionaalsuse tunnusteks pakutakse näiteks kõrget ametialast pädevust, korrektsust - seda nii käitumises, väljendusviisis kui välimuses -, ausust, vastutustundlikkust. Arvan, et professionaali kõige olulisem omadus on pädevus ning sellest tulenevalt on tähtis et ta armastaks oma eriala, sest sellisel juhul on tal sügav huvi valdkonna vastu ning ka püsiv motivatsioon end edasi arendada. Kursuse materjalis on mainitud voogu, flow -d, ehk meeleseisundit, kus inimene n-ö sulab tehtavaga kokku. Usun, et kui ametialaselt suudetakse leida voog, siis ollakse tõeliselt õnnega koos. Isiklikult - mitte, et ma selles kuidagi proff oleks, aga illustratsiooniks - olen sattunud sellesse meeleseisundisse kõige sügavamalt joonistades ja maalides. Mitte miski muu ei kaota ümbritsevat maailma minu jaoks nii kapitaalselt, ja käsilolev töö valmib teatud mõttes iseenesest või omal tahtel ning suunal - see oleks pisu...

Seekordse kodutöö ülesandeks on hinnata Christian Engström-i ja Rick Falkvinge-i poolt koostatud teoses The Case For Copyright Reform pakutud punkte autoriõiguste reformiks. Autorid kritiseerivad olemasolevat autoriõiguseseadust ning teevad ettepanekuid, kuidas seda oleks mõistlikum korraldada.   Õigus olla autorina tunnustatud Täpselt nagu kõlab – autor peaks pälvima kogu tunnustuse oma töö eest ja mitte keegi ei tohiks seda keelata või end võõraste sulgedega ehtida. Õnneks on viitamine internetis suhteliselt levinud ja autori nimetamine au sees. Teoste mitte-äriline jagamine peaks olema seaduslik Autoritasu peaks saama nõuda siis kui teose kasutamise eest kasumit teenitakse. Antud punkt on tihedalt seotud õigusega privaatsusele, sest teoste jagamise või mittejagamise kontrollimise ainus võimalus oleks inimeste ja nende tegevuse jälgimine. Autorid arvavad, et seadused, mis kehtivad reaalelus peaks kehtima ka internetis, ehk kui päriselus ei ole lubatud ilma kriminaalse ka...