Nädal 9. IT juhid ja nende juhtimisstiilid

Dell

Oma äritegevuse algusaegadel oli Michael Dell-il selge siht valmistada paremaid arvuteid kui IBM ning teha seda odavamalt, kaotades kliendi ja tootja vahelt ära edasimüüja ning sellega ka hindadest edasimüüjate marginaali. Ta küsis õigeid küsimusi nagu kus me oleme, kus ja kes me tahame olla ning mis meid sinna viib ja kuidas neid võimalusi ära kasutada.

Michael Dell ei olnud õppinud ärijuhtimist, seega ta omandas teadmisi tegevuse käigus ning ei kartnud vigu teha, vaid õppis nendest kohandades oma strateegiaid. Ta palkas õigeid inimesi, soodustas nende arengut ning suhtles nendega, sest just tema töötajate käes on info selle kohta, millised on ettevõtte tooted, mida kliendid soovivad, mis on turu ohud ja väljakutsed. Mehe eesmärk oli ennetada klientide soove, olla turul uuendaja ning selleks ajaks kui konkurendid neile järele jõuavad, olla uuesti juba kaugel ees. Algusaastail oli Michael Dell üsna häbelik suhtleja, kuid Delli ettevõttega liitunud riskikapitalist ja konsultant Lee Walker julgustas teda sellest üle saama. Võib öelda, et Michael Dell elas pidevas arenemises – esiti oli tema juhtimisstiil autokraatne ning ta tegi kõik otsused ise, kuid ta muutus paindlikumaks, et ettevõtte tingimustega kohanduda,  palkas kõrge profiiliga juhte appi ning õppis võimu jagama ja koostööd tegema. Tuleb siiski rõhutada, et Delli edu oma töötajate seas ei tulnud mitte tema juhtimisstiilist, vaid tema isikuomadustest, mis sisendasid neisse usaldust ja lojaalsust. Dell soosis oma töötajate arengut ning julgustas neid edukad olema, rohkem tegema ning kaugemale jõudma – kõike seda nõudis mees ka endalt - , samuti jagas ta kiitusi ja ettevõtte edu alati oma meeskonnaga.


Zuckerberg

Esialgse versiooni Facebook-ist lõi Mark Zuckerberg oma Harvardi õpingute ajal ning peale koolist väljakukkumist pühendus ta sellele kui oma kõige südamelähedasemale projektile. Zuckerberg on lükanud tagasi palju ostupakkumisi, kuna enda sõnul ei ole ta huvitatud rahast ning soovis jätkata oma tööd, võimaldades inimestel läbi tema sotsiaalvõrgustiku vabalt infot vahetada. Apple-i asutaja Steve Jobs-i abiga pani Zuckerberg kokku juhatuse, mille eesmärk oli muuta Facebook edukaks ettevõtteks.

Zuckerberg ei ole keegi, kes niisama istuks – temast immitseb ideid ja ta ei karda eksperimenteerida. Ta naudib oma projekte ning leiab, et kui need osutuvad edukateks, siis on see pigem boonus, mitte eesmärk. Programmeerimisprojektiga kallal tööle asudes unustab ta kõik muu ning tegeleb vaid sellega kuni asi valmis.

Ta on väga tulemustele orienteeritud mõtteviisiga ning on 100% keskendunud muutmaks Facebook-i maailma parimaks meediaplatvormiks. Ta nõuab inimestelt pidevat arengut ning eeldab, et rahvas pingutab, et saavutada rohkem kui neilt oodatakse. Ta ümbritseb end inimestega, kes suudavad tema ettevõttesse lisaväärtust tuua. Ta on kangekaelne, sest teab, mis tema ideed väärt on ning on nõus nende eest võitlema. Samas pakub Zuckerberg loovaks tööks sobivat ja motiveerivat keskkonda – igal töötajal on õigus ja võimalus käia välja ideid parandusteks ja arendusteks, neil on autonoomia oma ruumi üle, juhtide üks prioriteete on oma töötajatega suhestuda. Ka Zuckerberg ise annab end kontoris pidevalt näole, ning on töötajate jaoks olemas ja peab end nendega pigem võrdseks kui kõrgemaseisvaks. Kastist-väljaspool mõtlemine ja loomingulisus on väga hinnatud ja seega ei ole ettevõttes piiranguid millelegi nii triviaalsele nagu näiteks riietusstiil. Igal reedel toimub ettevõttes küsimuste-vastuste foorum nii töötajatele kui kasutajatele, kus ka Zuckerberg jagab oma mõtteid Facebook-i suundade osas. Töötajatele pakutakse lisaväärtusi nagu sünnipäevapeod, kohalik arst, kiropraktik ning füsioterapeut ja kord aastas renditakse oma töötajate jaoks välja kohalik park, et nad saaksid erinevaid mänge mängida. Facebook usub, et kui töötajad on õnnelikud ja tunnevad end mugavalt, on nad tootlikumad.

 

Inspiratsiooniallikad:

https://www.kazmaier-translations.com/human-resource-management/michael-dell-s-leadership-style/

https://www.ukessays.com/essays/business/the-leadership-style-of-michael-dell-business-essay.php

https://www.thestrategywatch.com/leadership-qualities-styles-skills-traits-mark-zuckerberg/

https://elijahclark.com/mark-zuckerberg-facebook-leadership/

https://futureofworking.com/6-mark-zuckerberg-leadership-style-traits/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Raamatumõtted - Neuromancer

Kujutis
Neuromancer William Gibson Neuromancer on Kanada-Ameerika kirjaniku William Gibson-i 1984. aastal välja antud debüütromaan, seda peetakse kübepungi žanri üheks kõige tuntumaks ja mõjukamaks teoseks ning see on võitnud Nebula, Philip K. Dick ja Hugo auhinnad. Filmi The Matrix termin “matrix” on   näiteks siit pärit. Raamatu tegevus algab Jaapanis, kus meie enesetapule kalduv peategelane sahkerdaja Henry Case elu põletab. Case oli varem olnud andekas häkker, kuid tegi selle vea, et varastas oma kriminaalist ülemuselt ning karistuseks rikuti mehe närvisüsteem mükotoksiiniga. Kahjustuse tulemusena ei olnud Case enam võimeline matrix-isse, ülemaailmsesse virtuaalse reaalsuse küberruumi, sisenema ning see oli asjaolu, mis tüübi murdis. Matrix on omamoodi sõltuvus. Kui Case on omadega täiesti põhjas, tuleb mängu Molly, salapärase Armitage-i füüsiliselt täiendatud palgasõdur, ning teeb pakkumise, millest mees ei saa keelduda. Vastutasuks Armitage-ile häkkeriteenuse pakkumise eest p
Lisateave

Rühmatöömõtted

Kujutis
Tehnoloogia kehakultuuris Kehakultuuri ja üldse bioloogia teema on mulle väga huvitav, seega sukeldusin põnevusega antud artiklisse ja ei pidanud pettuma. Leidsin enda jaoks üsna palju uut infot. Näiteks on väga huvitav kuidas südamelöögisageduse variaablus toimib ja milleks ta hea on. Vereanalüüside juures oleks võinud ehk olla rohkem juttu sellest, kuidas automaatne vereanalüüsi süsteem töötab ja kas on ainult eelised inimtööjõuga võrreldes või esineb ka puuduseid. Proteeside osa on põnev, eriti see, kuidas neid juhitakse. Töö kõige põnevam osa oli minu jaoks tuleviku osa. Kuigi ma ei ole seni kunagi aktiivsusmonitoridest või spordikelladest puudust tundnud, siis näiteks nutikas sõrmus pani mind mõtlema, et äkki tõesti? See on esteetiline ning ei sega. UV sensoritega riided kõlavad kui huvitav lahendus, kuid võib arvata, et tegemist ei ole odavate toodetega, seega kui inimene soovib end UV kiirguse eest kaitsta, oleks tal mõistlik lihtsalt kreeme kasutada ning selle kihti aeg-a
Lisateave

Nädal 12. Kasutatavus veebis

Kujutis
Halb Sattusin Statistikameti Tõetamme lehele (https://tamm.stat.ee/) esimest korda siis kui otsisin ITSPEA neljanda nädala teemale statistikat internetiühenduse kohta Eestis - seal on tõestu nupuke infoühiskonna kohta, kus välja toodud kaks statistilist näitajat. Google nähtavasti arvas, et võiks asja üle vaadata, äkki leiab midagi kasulikku. Seda, mida ma otsisin, seal muidugi ei olnud, aga see selleks :) Tegemist on nimelt riigi oluliste näitajate digitaalse mõõdupuuga - nimetatud info leidsin peale mõningast ikoonide toksimist. Niisiis - keset veebilehte on joonis puust mille lehed annavad statistilise info killukesi konkreetsete valdkondade kohta ning lehe paremas servas on menüü tüüpi "Kuidas meie riigil läheb?" statistika valdkondade kaupa. Teemasid lahti klikkides saab puulehtede andmed (joonisel puulehe klikkimine teeb ka sama koha lahti). Kusjuures puud ennast vaadates ei saa aru, mis valdkonnad kus paikenvad - puulehtede peal hõljudes ütleb hüpik, millise stat
Lisateave