nele TTÜ ITSPEA kursuse blogi

Kuna Facebook-i osas on olnud palju probleeme nii lekete kui eetikaga, siis uurin, mida nende eetikakoodeks ette kirjutab. Kohe sissejuhatuses on kirjas, et FB personal peab töökohustuste täitmisel käituma seaduslikult (st arvestama ka kohalikke seaduseid), ausalt, eetiliselt ning ettevõtte parimates huvides. Kenasti on ära mainitud, et kui nende eetikakoodeksi tekst läheb kohaliku seadusega vastuollu, siis kehtib osa, mis konflikti ei tekita. Ma arvan, et võib-olla ei peaks lähtuma üksnes sellest, mis on FB parimad huvid , aga ehk on selle all mõeldud ka, et kui FB töötajad käituvad professionaalselt ja eetiliselt, siis see peegeldub FB-le positiiivselt ja ei ole mõeldud vaid kasu FB-le? Huvide konflikt on defineeritud kui inimese isiklikud huvid on konfliktis FB huvidega, ehk kui töötaja või tema pereliige saab kasu antud töötaja positsioonist FB-s. Parimaks reegliks peetakse seda, et kui tekib kahtlus, kas eksisteerib huvide konflikt, siis tuleks seda käsitleda huvide konflikti

Tehnoloogia kehakultuuris Kehakultuuri ja üldse bioloogia teema on mulle väga huvitav, seega sukeldusin põnevusega antud artiklisse ja ei pidanud pettuma. Leidsin enda jaoks üsna palju uut infot. Näiteks on väga huvitav kuidas südamelöögisageduse variaablus toimib ja milleks ta hea on. Vereanalüüside juures oleks võinud ehk olla rohkem juttu sellest, kuidas automaatne vereanalüüsi süsteem töötab ja kas on ainult eelised inimtööjõuga võrreldes või esineb ka puuduseid. Proteeside osa on põnev, eriti see, kuidas neid juhitakse. Töö kõige põnevam osa oli minu jaoks tuleviku osa. Kuigi ma ei ole seni kunagi aktiivsusmonitoridest või spordikelladest puudust tundnud, siis näiteks nutikas sõrmus pani mind mõtlema, et äkki tõesti? See on esteetiline ning ei sega. UV sensoritega riided kõlavad kui huvitav lahendus, kuid võib arvata, et tegemist ei ole odavate toodetega, seega kui inimene soovib end UV kiirguse eest kaitsta, oleks tal mõistlik lihtsalt kreeme kasutada ning selle kihti aeg-a

Neuromancer William Gibson Neuromancer on Kanada-Ameerika kirjaniku William Gibson-i 1984. aastal välja antud debüütromaan, seda peetakse kübepungi žanri üheks kõige tuntumaks ja mõjukamaks teoseks ning see on võitnud Nebula, Philip K. Dick ja Hugo auhinnad. Filmi The Matrix termin “matrix” on   näiteks siit pärit. Raamatu tegevus algab Jaapanis, kus meie enesetapule kalduv peategelane sahkerdaja Henry Case elu põletab. Case oli varem olnud andekas häkker, kuid tegi selle vea, et varastas oma kriminaalist ülemuselt ning karistuseks rikuti mehe närvisüsteem mükotoksiiniga. Kahjustuse tulemusena ei olnud Case enam võimeline matrix-isse, ülemaailmsesse virtuaalse reaalsuse küberruumi, sisenema ning see oli asjaolu, mis tüübi murdis. Matrix on omamoodi sõltuvus. Kui Case on omadega täiesti põhjas, tuleb mängu Molly, salapärase Armitage-i füüsiliselt täiendatud palgasõdur, ning teeb pakkumise, millest mees ei saa keelduda. Vastutasuks Armitage-ile häkkeriteenuse pakkumise eest p