nele TTÜ ITSPEA kursuse blogi

Selle nädala teemaks on professionaalsus ning kui väga lai see mõiste tegelikult on. Professionaalsuse tunnusteks pakutakse näiteks kõrget ametialast pädevust, korrektsust - seda nii käitumises, väljendusviisis kui välimuses -, ausust, vastutustundlikkust. Arvan, et professionaali kõige olulisem omadus on pädevus ning sellest tulenevalt on tähtis et ta armastaks oma eriala, sest sellisel juhul on tal sügav huvi valdkonna vastu ning ka püsiv motivatsioon end edasi arendada. Kursuse materjalis on mainitud voogu, flow -d, ehk meeleseisundit, kus inimene n-ö sulab tehtavaga kokku. Usun, et kui ametialaselt suudetakse leida voog, siis ollakse tõeliselt õnnega koos. Isiklikult - mitte, et ma selles kuidagi proff oleks, aga illustratsiooniks - olen sattunud sellesse meeleseisundisse kõige sügavamalt joonistades ja maalides. Mitte miski muu ei kaota ümbritsevat maailma minu jaoks nii kapitaalselt, ja käsilolev töö valmib teatud mõttes iseenesest või omal tahtel ning suunal - see oleks pisu

Seekordse kodutöö ülesandeks on hinnata Christian Engström-i ja Rick Falkvinge-i poolt koostatud teoses The Case For Copyright Reform pakutud punkte autoriõiguste reformiks. Autorid kritiseerivad olemasolevat autoriõiguseseadust ning teevad ettepanekuid, kuidas seda oleks mõistlikum korraldada.   Õigus olla autorina tunnustatud Täpselt nagu kõlab – autor peaks pälvima kogu tunnustuse oma töö eest ja mitte keegi ei tohiks seda keelata või end võõraste sulgedega ehtida. Õnneks on viitamine internetis suhteliselt levinud ja autori nimetamine au sees. Teoste mitte-äriline jagamine peaks olema seaduslik Autoritasu peaks saama nõuda siis kui teose kasutamise eest kasumit teenitakse. Antud punkt on tihedalt seotud õigusega privaatsusele, sest teoste jagamise või mittejagamise kontrollimise ainus võimalus oleks inimeste ja nende tegevuse jälgimine. Autorid arvavad, et seadused, mis kehtivad reaalelus peaks kehtima ka internetis, ehk kui päriselus ei ole lubatud ilma kriminaalse kahtlu

Virginia Shea netietiketi 10 käsus on kõik mõtted väga asjalikud, kuid kõige enam kõnetas neist hetkel mind punkt „näe võrgus hea välja“. Jättes kõrvale igasuguse aktiivse kaamera ja mikrofoniga suhtluse, mis on peaaegu sama kui silmast-silma kohtumine, siis netisuhtluses peaks arvestama, et teised ei näe kirjutaja emotsioone ja miimikat ning see on üks põhjus, miks on tähtis, et inimene end korrektselt väljendaks – seda nii selguse kui ka mulje loomise mõttes. Ebaametlikus suhtluses on smiley -d emotsioonide väljendamiseks väga kasulik tööriist, eriti näiteks kui kasutada sarkasmi, millest mõned inimesed üldse aru ei saa ja teistelgi võib kohati mööda libiseda, et see, mis kirjutati ei ole otseselt see, mida mõeldi. Kohe kahju kui hea sarkasm raisku läheb ja inimesed solvuvad :D. Mind isiklikult häirib väga, kui eestlased õigekirja halvasti kasutavad ja topelt kui seda teevad ajakirjanikud! Kirjutamine on nende TÖÖ, aga veebis artikleid lugedes jääb mulje, et enamik neist ei ole üld