Nädal 4. Eesti infoühiskonna arengukavast 2020

Kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on praeguses maailmas üks olulisemaid vahendeid mis iganes valdkonna konkurentsivõime tõstmisel, oli 2013 aastal valminud Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgiks IKT kasutamist ja nutikate lahenduste loomist võimaldava keskkonna tagamine, et seeläbi toetada majanduse tootlikkuse, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe kasvu.

Tänaseks on 2020 selja taga ning saab teha ülevaate, kuivõrd on arengukavas nimetatud eesmärgid suudetud ellu viia. Kahtlemata on IKT areng Eestis olnud suur, hoolimata sellest, et võib-olla mitte kõiki arengukava eesmärke ei ole 100% täidetud (samas on mõnesid ka ületatud).

Millised arengukava punkt on kõige paremini teostunud? Seda on raske absoluutselt väita, paljud on väga hästi õnnestunud, aga näiteks on minu meelest suhteliselt hästi välja kukkunud järgmise punkti realiseerimine:

Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud, mis on muutnud töö tegemise paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes, See võimaldab muu hulgas rohkem kaugtööd ja osaajaga tööd – nii on saanud tööturule tulla ka töötegijad, kes on seni pidanud jääma eemale. Ettevõtete jaoks tähendab see võimalust tööjõudu jagada ja inimressurssi paindlikumalt juhtida.

Juba ammu töötasid paljud inimesed kodust – kas osaliselt või täisajaga, pole tegelikult tähtis, oluline on, et see on võimalik. Ilmselgelt ei saa KÕIKI toiminguid kodudest teha – üks põhjus, mida ma ka oma töös kohtan, on turvalisus. Meile lihtsalt ei võimaldata kõiki programme kodunt kasutada, kuna koduvõrk ei ole nii turvaline kui võrk tööl, ja on oht, et keegi pahalane saab klientide andmetele ligi või lausa nendega manipuleerima. Samuti ma leian, et võib-olla ollakse arengukava antud punkti sõnastuses veidi optimistlik – nimelt töökohad KÕIGIS asutustes ja ettevõtetes? Ei ole ju võimalik teha kaugtööd näiteks kullerina või automehhaanikuna. Kindlasti aitas kaugtööle (ja igasugusele kaugtegevusele) väga palju kaasa meie viimase aja number üks – koroonapandeemia – ning praeguses olukorras on pea kõiki arvutiga tehtavaid töid võimalik teha eemalt.

Punkt, mis minu meelest pigem ei ole realiseerunud, on:

Tervishoud ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele.

Tervishoiuteenuste kättesaadavus on Eestis üks probleem (mitte tingimata IKT-ga seotud). Meie i-patsient ja muud taolised teenused võiksid olla paremini integreeritud – et ei peaks info saamiseks erinevatesse andmebaasidesse sisse logima, vaid oleks võimalik andmed saada ühest kohast. Koroona tõttu – jällegi pigem sundseis – on hakatud võimaldama nö. Kaugvisiite arsti juurde, kus arstiga suheldakse videokõne kaudu. Ühelt poolt on see vähemalt midagi, teisalt kindlasti kaotatakse kvaliteedis. Positiivse poole pealt – e-retseptindus on väga mugav ja mõnus ja kiire 😊

 

Allikas:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf