Nädal 2: Kaks nähtust interneti ajaloost algusega enne 1991. aastat
Minitel
Ajaks mil tänapäevane internet tasapisi tekkima hakkas, oli Prantsusmaal juba ca 10 aastat olnud käibel interaktiivne, miljonitest arvutiterminalidest koosnevat võrgustik – Minitel’i –, mis kasutas info edastamiseks ja vastuvõtmiseks riigi telefonisüsteemi.
Minitel arendati välja 1978. ja lansseeriti 1982. aastal ning sel oli mitmeid funktsioone, mis tänapäeva internetilgi. Esiti oli Minitel’i eesmärgiks vähendada telefoniraamatute minevat kulu (neid jagati inimestele tasuta) ning samas edendama riigi telekomminkatsiooniettevõtet – France Telecom-i.
Minitel’i võrgustiku rajamiseks ja uuendatud telefonisüsteemi kasutamise soosimiseks andis Prantsuse riik Minitel’i terminalid majapidamistele tasuta.
Sisuliselt oli Minitel arvutiterminal, millele oli ekraan, klaviatuur ja modem, kuid puudus mikroprotsessor ning iseseisva andmetöötluse asemel ühendus Minitel info vahendamiseks telefonivõrgu kaudu keskserverisse ning kuvas saadud andmeid kasutaja ekraanil. Süsteemi ei saatnud küll kohene edu, kuid 1984. aastaks laienes selle kasutusala esialgselt infokataloogifunktsioonilt sõnumite saatmisele, kauba tellimisele, mängimisele, kaupluste lahtiolekuaegade, rongiaegade ja teatripiletihindade vaatamisele. Eksisteerisid jututoad ja e-mailile sarnane süsteem. Elanikud, kel puudus kodune terminal, said kasutada avalikes kohtades olevaid Minitel’i kioskeid.
1998. aastaks oli kasutuses juba 5.6 miljonit Minitel’i terminali. 1999. aastaks sai Minitel’i telefoniraamat 150 miljonit päringut kuus ning lisaks 100 miljonit päringut teistele saitidele, nende hulgas reisibroneeringud, sporditulemused, pangakontoinfo, aktsiahinnad, ilmateated, lototulemused, telekavad, kuulutused jne.
1990ndate keskel sai Minitel järk-järgult kättesaadavaks personaalarvutetest ja ka internetist.
2012. aastal, peale 30-aastast ajalugu, võeti Minitel kasutusest maha. Iseeneset olid Minitel’i terminalid jätkuvalt toimivad, kuid nad ei jõudnud graafika arengule järele, modemed olid ajast maha jäänud ning prantslased kasutasid üha enam ja enam internetti.
Dial-up (Sissehelistamisega internetiühendus)
Kui USA õhuvägi otsis 1940. aastatel Külma sõja ajal mugavat viisi sadade radaripiltide edastamiseks juhtimiskeskustesse, nägid nad lahendusena telefonivõrgustikku. Õnneks olid modemid – Teletype teenuse juures kasutusel juba 1920ndel aastatel – ideaalne tööriist digitaalsete radaripiltide konverteerimiseks analoogülekanneteks, nii et neid sai saata üle juba eksisteeriva telefonivõrgustiku.
Kahe arvuti ühendamiseks üle analoogtelefoniliini on vaja, et liini mõlemas otsas oleks modem (MOdulator-DEModulator), mis tekitab ülemineku arvuti digitaalse süsteemi ja telefoniliinide analoogse süsteemi vahel. Kuna arvutid ei suuda töödelda analoogsignaale, siis modem moduleerib väljamineva digitaalse signaali analoogseks, mida saab siis mööda telefoniliine edastada. Sissetulevale signaalile kehtib vastupidine protsess.
Esimene avalikuks kasutuseks eksisteerinud internetiversioon kasutas just dial-up ühendust ehk ühendust, mille jaoks on vaja tavalist vaba telefoniliini ja analoogmodemit. Ühenduse loomisel helistab modem internetipakkuja modemile ning kui modemid on omavahel seadetes kokku leppinud, on ühendus olemas. Samad modemid jätkavad võrguliikluse vahendamist seni kuni üks neist ühenduse katkestab.
Kuigi dial-up ühendus oli interneti algusaastatel laialt kasutusel, on ta tänapäeval juba iganenud tehnoloogia, mille miinuspoolteks on aeglane infovahetuse kiirus ja et telefoniliini saab korraga kasutada vaid üks teenus – ei ole võimalik korraga helistada ja internetti kasutada.
Tänapäevastandardite järgi on dial-up äärmiselt aeglane ja seda tehniliste piirangute tõttu. Esimesed modemid (1950-1960ndatel loodud) töötasid kiirusega 110-300 bps (bits per second), tänapäevaste modemite kiirus ulatub 56 Kbps-ni. Perspektiivi mõttes on huvitav mainida, et 300 bps tähendab, et sekundis suudab modem saata umbes 30 tähte (arvestades, et täht on enamasti 8 bitti).
Dial-up’i eeliseks on, et erinevalt lairibaühendusest, saab dial-up’i kasutada igal pool, kus eksisteerivad telefoniliinid, mis on ka põhjus, miks dial-up ei ole veel täielikult kasutusest kadunud – paljudes perifeersetes hõreda asustusega piirkondades on internetikaablid pigem harv nähtus.
Allikad:
https://www.encyclopedia.com/computing/news-wires-white-papers-and-books/minitel
https://www.theatlantic.com/technology/archive/2017/06/minitel/530646/
https://www.techradar.com/news/internet/getting-connected-a-history-of-modems-657479
https://www.lifewire.com/definition-of-dial-up-817779
https://www.technologyuk.net/telecommunications/communication-technologies/modem.shtml
Kommentaarid
Postita kommentaar