Nädal 1: Kolm huvitavat ajaloolist IT-lahendust

  

Torquetum (kahjuks ei leidnud eestikeelset vastet ☹)

Torquetum on keeruline instrument (põhimõtteliselt analoogarvuti), mida kasutati keskaegses astronoomias. Sellega sai mõõta kolme tüüpi astronoomilisi koordinaate – horisondilisi, ekvatoriaalseid ja ekliptilisi koordinaate –, näidata nende seoseid ning neid ka omavahel, ilma arvutusi tegemata, konverteerida.

Arvatakse, et esimene aparaat valmistati 12-13. sajandil, kuigi on sälinud ka 16. sajandi eksemplare.

 

 

 

Esimene südamestimulaator

Esimese südamestimulaatori leiutas 1950 aastal John Hopps. Vajadus taoliseks instrumendiks tekkis kuna 40ndatel kasutati südameoperatsioonidel südame aeglustamiseks, ja sellega operatsiooni võimalikuks muutmiseks, hüpotermiat, mis omakorda tekitas järgmise probleemi – süda seiskus täielikult. Kuidas indutseerida südamelööke hüpotermia ajal? Õnnekombel oli Hopps märganud, et elektriimpulsid põhjustavad südamelihaste kokkutõmbeid – sellest innustatuna (ja teiste kaasabil) disainis ja ehitas Hopps 1950. aastal esimese südamestimulaatori prototüübi. Esialgne stimulaator meenutas väikest 30 cm raadiot, mis kasutas impulsside tekitamiseks raadiolampe ning mida toitis 60Hz-ne majapidamisvool. Hopps leiutas hiljem ka transvenoossed sond-elektroodid, mida sai sisestada läbi kägiveeni ning tänu millele kadus vajadus südame stimuleerimiseks rind avada. Samasuguseid sond-elektroode kasutatakse ka tänapäevastes siirdatavates stimulaatorites.

 

Universal Product Code – UPS (George Laurer’i vöötkood)

Vöötkooditaolise süsteemi leiutasid 1949. aastal IBM-I töötajad Norman Joseph Woodland ja Bernard Silver, kuid see ei olnud kood, mida oleme tänapäeval harjunud kaupadel nägema – see koosnes üksteise sees olevatest ringjoontest ning meenutas märklauda. Tänapäevase, erinevate jämedustega mustade triipude ja 12-kohalise numbriga vöötkoodi lõi 1973. aastal George Laurer, samuti IBM-I töötaja, parendades Woodland’i ja Silver’i ideed. Laurer-i vöötkoodi eelised ringjoonelise koodi ees olid, et ta võttis vähem ruumi, mahutas rohkem infot ja ei läinud printimisel laiali, nagu ringjoonelisega tihtilugu juhtus. Laurer arendas ka odava laseri vöötkoodi lugemiseks – UPC süsteem võimaldas skaneerimise teel kaupa kiiresti protsessida, hinnastamisvigasid tekkis oluliselt vähem ning arvepidamine muutus lihtsamaks.

 

Allikad:

https://bcmj.org/articles/john-hopps-and-pacemaker-history-and-detailed-overview-devices-indications-and

https://www.thevintagenews.com/2016/12/12/torquetum-sophisticated-astronomical-device-that-served-as-an-analog-computer-in-medieval-times/

https://sites.google.com/humboldt.edu/paselkr1/medieval-science/instruments/torquetum

https://onezero.medium.com/beep-beep-the-history-of-george-laurer-and-the-barcode-3522a15405ea

https://www.bbc.com/news/world-us-canada-50726950

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Raamatumõtted - Neuromancer

Kujutis
Neuromancer William Gibson Neuromancer on Kanada-Ameerika kirjaniku William Gibson-i 1984. aastal välja antud debüütromaan, seda peetakse kübepungi žanri üheks kõige tuntumaks ja mõjukamaks teoseks ning see on võitnud Nebula, Philip K. Dick ja Hugo auhinnad. Filmi The Matrix termin “matrix” on   näiteks siit pärit. Raamatu tegevus algab Jaapanis, kus meie enesetapule kalduv peategelane sahkerdaja Henry Case elu põletab. Case oli varem olnud andekas häkker, kuid tegi selle vea, et varastas oma kriminaalist ülemuselt ning karistuseks rikuti mehe närvisüsteem mükotoksiiniga. Kahjustuse tulemusena ei olnud Case enam võimeline matrix-isse, ülemaailmsesse virtuaalse reaalsuse küberruumi, sisenema ning see oli asjaolu, mis tüübi murdis. Matrix on omamoodi sõltuvus. Kui Case on omadega täiesti põhjas, tuleb mängu Molly, salapärase Armitage-i füüsiliselt täiendatud palgasõdur, ning teeb pakkumise, millest mees ei saa keelduda. Vastutasuks Armitage-ile häkkeriteenuse pakkumise eest p
Lisateave

Rühmatöömõtted

Kujutis
Tehnoloogia kehakultuuris Kehakultuuri ja üldse bioloogia teema on mulle väga huvitav, seega sukeldusin põnevusega antud artiklisse ja ei pidanud pettuma. Leidsin enda jaoks üsna palju uut infot. Näiteks on väga huvitav kuidas südamelöögisageduse variaablus toimib ja milleks ta hea on. Vereanalüüside juures oleks võinud ehk olla rohkem juttu sellest, kuidas automaatne vereanalüüsi süsteem töötab ja kas on ainult eelised inimtööjõuga võrreldes või esineb ka puuduseid. Proteeside osa on põnev, eriti see, kuidas neid juhitakse. Töö kõige põnevam osa oli minu jaoks tuleviku osa. Kuigi ma ei ole seni kunagi aktiivsusmonitoridest või spordikelladest puudust tundnud, siis näiteks nutikas sõrmus pani mind mõtlema, et äkki tõesti? See on esteetiline ning ei sega. UV sensoritega riided kõlavad kui huvitav lahendus, kuid võib arvata, et tegemist ei ole odavate toodetega, seega kui inimene soovib end UV kiirguse eest kaitsta, oleks tal mõistlik lihtsalt kreeme kasutada ning selle kihti aeg-a
Lisateave

Nädal 12. Kasutatavus veebis

Kujutis
Halb Sattusin Statistikameti Tõetamme lehele (https://tamm.stat.ee/) esimest korda siis kui otsisin ITSPEA neljanda nädala teemale statistikat internetiühenduse kohta Eestis - seal on tõestu nupuke infoühiskonna kohta, kus välja toodud kaks statistilist näitajat. Google nähtavasti arvas, et võiks asja üle vaadata, äkki leiab midagi kasulikku. Seda, mida ma otsisin, seal muidugi ei olnud, aga see selleks :) Tegemist on nimelt riigi oluliste näitajate digitaalse mõõdupuuga - nimetatud info leidsin peale mõningast ikoonide toksimist. Niisiis - keset veebilehte on joonis puust mille lehed annavad statistilise info killukesi konkreetsete valdkondade kohta ning lehe paremas servas on menüü tüüpi "Kuidas meie riigil läheb?" statistika valdkondade kaupa. Teemasid lahti klikkides saab puulehtede andmed (joonisel puulehe klikkimine teeb ka sama koha lahti). Kusjuures puud ennast vaadates ei saa aru, mis valdkonnad kus paikenvad - puulehtede peal hõljudes ütleb hüpik, millise stat
Lisateave